Blogi

Ponitalu, mis pakub kuhjaga emotsiooni
2022-03-18 14:48:00

Tegemist on tavapärase õhtupoolikuga Põlvamaal Hurmi külas asuvas Kirsi ponitalus, kus poniringi lapsed tegelevad ponidega, suuremad vaatavad, kuidas saaks ümber ehitada ponivankrit ning tosinkond poni liiguvad vaikselt koplist tallide suunas.

Talu perenaine Janne Eespäev teab, et ponid on targad loomad. Erinevalt inimestest, kes kuumal päeval ringi jooksevad ja raha teenivad, hoiavad ponid varju, et mitte asjatult energiat kulutada. “Praeguse kuumalainega pole mõtet neid päeval pildistama tulla, neid ei leia põõsastest isegi üles,” hoiatab perenaine, kui me kohtumist kokku lepime.

Igatahes, kui ma Maanteemuuseumist mõne kilomeetri kaugusele jäävasse ponitallu jõuan, on kuumalaine just lõppemas, õhus on äikest ning ponid kepsutavad kõik rõõmsalt koplis ringi.

Kirsi ponitalu algus ulatub kümmekond aastat tagasi, kui Janne Eespäev ostis esimese poni. Nüüdseks on talus juba tosinkond šetlandi poni. Tegelikult on ponitalu ka Janne enese lapsepõlveunistuse täitumine. Tänaseks on Kirsi ponitalu saanud ka tööks, mis ühendab hobi.

Perenaine käis ratsatrennis juba väikese lapsena ning kui ta oli väike tüdruk, oli nende peres tõenäoliselt kõige levinum fraas “Oh, ema, osta mulle hobu”. Hobust ta paraku ei saanud, kuid unistus jäi ning pärast mitmeid rännakuid jõudis ta tagasi Põlvamaale ja nüüd on unistus oma hobustest täitunud.

Ponitalu pakub emotsiooni

Janne Eespäev rõhutab, et tema ei korralda ponitalus lastele trenne, vaid talus saavad lapsed algtasemel tegeleda hobuste ja ponidega. Need lapsed, keda hakkab asi tõsiselt huvitama, kasvavad siis ühel hetkel tallist välja ja lähevad mujale trenni.

“Minul on selle üle väga hea meel ja mul on hea meel ka siis, kui minu juurde satub laps, kes lõpuks tunneb, et hobustega tegelemine ei meeldi talle üldse ja tahaks minna hoopis muusikakooli. Peaasi, et laps on leidnud oma,” rääkis ta.

Kirsi ponitalu pakub huviharidust Kanepi valla lastele ning talus käib hobuste ja ponidega tegelemas 30-50 last. Perenaise Janne sõnul ongi tema missioon eelkõige  hobustega tegelemise pisiku süstimine ja tema sõnul ei saa rääkida hobustega tegelemise puhul vanuse ülem- ega alampiirist.

Nii on ponitalus käinud sõitmas 82-aastane seenior ning oma poja pani Janne poni selga juba seitsmekuuselt.

“Ma olen väga tänulik, et saame osa kohaliku omavalitsuse huviharidusest, sest lastega tegelemine arendab ja õpetab ka mind väga palju,” rääkis ta.

Lastele õpetab ponidega tegelemine aga ka üksteisega arvestamist, teineteise toetamist ja samuti vastutust. On tavaline, et tugevamad toetavad nõrgemaid ja kõik see aitab neil kasvada paremateks inimesteks. Kuigi otseselt Janne hipoteraapiaga ei tegele, on ta näinud seda, kuidas lapsed on hakanud ponidega tegelemise ajal paremini käituma.

“Meie talus ei ole sellist mõistet nagu halb ilm. On valed riided ja meie oleme väljas iga ilmaga ning aeg-ajalt on just vanemad need, kes ei mõista, miks peab vihmaga trenni tegema,” muigas ta.

Ponitalus käivad lapsed harrastavad ka voltižeerimist, mis on hobuse peal võimlemine ja mida tunnistab ratsaspordi alana ka Rahvusvaheline Ratsaspordi Föderatsioon. Enamus meist on näinud voltižeerimist pigem tsirkuses, kuid seda harrastatakse ka teraapilistel eesmärkidel, kuna see õpetab lapsi iseennast usaldama ja süstib neisse enesekindlust.

“Tavalised on juhud, kus emad toovad oma lapsed minu juurde, kuid emadega rääkides selgub, et tegelikult on hobustega tegelemine tegelikult nende endi lapsepõlveunistus. Siis ma loomulikult julgustan ka neid poni või hobuse selga istuma,” rääkis ponitalu perenaine.

Ponitallu jõuavad ka need huvilised, kes tahavad lihtsalt emotsiooni saamiseks ratsutada. Janne Eespäeva sõnul teevadki talle kõige enam head meelt need huvilised, kes tulevad ikka ja jälle tagasi.

Sellel suvel on Kirsi ponitalu ponidel aga veel üks tähtis roll. Mõni kilomeeter eemal asuvas Alle-Saija Teatritalus etendub muusikaline koguperelavastus "Printsess Moon", kus sõidavad ringi ka ponitalu ponid. 

Ponitalu tegemistega saad lähemalt tutvuda Facebooki lehel
 

Loo on kirja pannud ja fotod teinud Sander Silm  (www.mikromeedia.ee). 

Loo valmimine on rahastatud Kagu-Eesti programmist. 

eu