“See pole lihtsalt võimalik!,” ütlevad Läti turistid ning vaatavad ehmunud pilguga Anneli Patrailile otsa. Mikko talu perenaine Anneli oli neile just äsja kinnitanud, et majandab üksinda oma kahe hektari suurust iluaeda ning teeb seda kõike töökoha ja muude hobide kõrvalt.
Lätlaste (ja mitte ainult lätlaste) imestust võib mõista. Sarnaseid dialooge on Anneli pidanud sadu: Tema aeda jõudnud külalised ei suuda ära imestada, kuidas saab kogu see kahe hektari suurune ilu püsida ainult perenaise õlgadel.
Kuid Anneli on sellega hakkama saanud - ja üldse mitte halvasti. Kahel korral, 2014. ja 2019. aastal on Mikko talu pälvinud presidendi kaunima kodu tiitli ning teadlikele aiahuvilistele on Mikko talu külastamine muutunud vaat et kohustuslikuks osaks suveprogrammist.
“Tegelikult teeme ikka perega koos (abikaasa täidab minu hulle soove, tütar aitab ideede kunstilist poolt täita ja kui raha otsa saab, siis astub mängu perepoeg ja aia kõige suurem töö - niitmine on abikaasa õlul ja muu ehituslik pool ka. Minu ideid, nagu kanamajad, välikemmergud, terrassid, kõrvalhooned, tuleb ikka temal ellu viia,” lisas perenaine naerdes.
Kuidas aga tekkis mõne kilomeetri kaugusele Põlvast Tännassilma külla Mikko tallu inglise stiilis aed, mis ei pea silmi maha lööma kaunimate briti aedade ees?
Kõik sai alguse 1996. aastal, kui Anneli abikaasa sai pärast ühe oma onu surma päranduseks pool talukohta. Kuus aastat hiljem pärast teise onu surma, otsustasid sugulased, et ei hakka talu jagama ja tegid kinkelepingu Anneli poja kasuks.
Anneli pere asus hoolega talu ümbrust korrastama, sest paarkümmend aastat tagasi olid talusüdames ajahambast puretud ja kohati isegi sisse kukkunud hooned.
Inspiratsioon õpetajalt
Anneli innustus aednikutööst aga sedavõrd, et läks 2006. aastal Räpina aianduskooli maastikuehitust õppima.
Räpinas oli Anneli õppejõudude hulgas ka Reet Palusalu, kelle nimi ei vaja Eesti aednike seas tutvustamist. Reet Palusalul on Räpina vallas 1,5 ha suurune inglise stiilis aed, mis on kujundatud nelja aastaaega silmas pidades ning sellesse aeda sattus ka Anneli praktikale. Sealt saadud inspiratsioon oli sedavõrd tugev, et juba koolis käies hakkas Anneli ka ise rajama inglise stiilis aeda.
“Meil tekkis Reet Palusaluga nagu hingesugulus ja temast sai minu mentor ning pärast esimest aiareisi Inglismaale oligi asi otsustatud,” meenutas Anneli Patrail.
Kuid ega Anneli aiareisid pole ainult Inglismaaga piirdunud. Üheks silmi avardavamaks kogemuseks peab ta praktikal olemist Saksamaa kuulsaimal üleriigilisel aiandusnäitusel Bundesgartenschau, kus olid esindatud kõik maailma aiandusalased suunad.
Kõik see viis selleni, et praegu laiub Mikko talu aed juba kahel hektaril, kus kasvab üle tuhande erineva taimeliigi ning kus lisaks iluaiale on loodud erinevad aiaruumid köögiviljaaiale.
Kuigi tuttavad olid käinud juba pikalt Anneli aeda imetlemas, ei näinud Anneli ise oma aias midagi sellist, mida teistele näidata võiks. Kuid enesekindlust andis nii 2013. aastal pälvitud Kodukirja aasta peapreemia kui ka tõsiasi, et Anneli mentor Reet Palusalu hakkas ise aiahuvilistele Mikko talu aeda soovitama. Siis jõudis ka Annelile kohale, et ta on hakkama saanud millegi väga erilisega.
Lummav aed
Sõnadega on Mikko talu aeda raske, kui mitte võimatu kirjeldada. Reljeefsel maastikul, mida piirab osaliselt Tännassilma oja, avanevad maalilised vaated koos inglise aiale omaste soppidega. Sellega harmoneerub vana ajalooline talusüda ja jääb mulje, nagu oleks inglise aed loomulik osa ka meie talupojakultuurist.
Põlvamaa talule iseloomulikult on ka Mikko talus suursugune kanala, mille asukad on aiakülastajate lemmikud.
Nagu öeldud, ei suuda külastajad uskuda, et Anneli suudab kogu aeda üksi korras hoida. Kuid nii see tegelikult on. Kuna peenardest suurema osa moodustavad püsikud, on Annelil kõige kiirem aeg kevadel. Suvel jätkub tal nüüd aega juba isegi oma kätetöö imetlemiseks.
“Kõige töömahukam ja kallim haljastusviis on muru ja meil läks varem muruniitmise peale meeletu aeg. Nüüd, mil meil on esimest aastat robotniiduk, jääb aega ülegi,” rääkis perenaine.
Siiski ei väsi külalised imestamast, et kogu aiailu on ainult perenaise kätetöö. Seda enam, et Anneli käib ka osalise koormusega tööl ning tal on veel teinegi aeganõudev hobi - vanamööbli taastamine.
Anneli avaldab veel ühe saladuse. Aiahoolduses lähtub ta looduslähedusest, lihtsusest ning kõikvõimalikust taaskasutusest. “Me saastame niigi palju, seega ma üritan kõik teha selleks, et aia ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike,” rääkis ta. Sestap pole ka imestada, et talust leitud vanad aknaraamid jms on saanud Anneli käe all kõik uue hingamise ja otstarbe.
Mikko talu tegemistega saab ennast kursis hoida nende Facebooki lehe vahendusel ning aeda saab külastada maist oktoobrini eelregistreerimisel, helistades kas telefonil 5354 0053 või kirjutades annelipatrail@gmail.com.
Loo on kirja pannud ja fotod teinud Sander Silm (www.mikromeedia.ee).
Loo valmimine on rahastatud Kagu-Eesti programmist.